Ventspils ja linnahaljastus.

Ventspils on Läti mereäärne linnake, mis oma geograagilise asendi tõttu meenutab Pärnut: mõlema linna jaotab kaheks jõgi, mis merre suubub  ja mõlemas linnas on samapalju elanikke.

Tänapäeva Ventspils on moodne 21.sajandi linn, mille vanema aja ajaloost jutustab 13.saj. Liivi orduloss, vanim konveiditüüpi loss Lätis. Peale põhjalikku restaureerimist on sinna paigutatud ajaloomuuseum, mis üllatab külastajaid digitaaltehnoloogia kasutamisega ajaloo kajastamisel.

Ventspils on tuntud sadamalinnana. Linna ajalooline päritolu, traditsioonilised käsitöölaadad ja iseloomulikud pidustused on seotud laevanduse ja kalapüügiga.Venta kaldal mööda Ostase tänava promenaadi jalutades võivad linnaelanikud ja külastajad vaadelda laevu, külastada Mereäärset vabaõhumuuseumi, imetleda hiiglasuuri ankruid Mereäärses pargis, nautida loodust – valge liivaga supelranda, värsket meretuult ning puhata heakorrastatud Sinise lipu supelrannas. Neile, kel meeldivad jalutamine ja puhkus, meeldiks linnaelanike uhkuseks olevad omapärased linnakeskkonna objektid – lilledest, kivist ja puust skulptuurid, mitmesugused purskkaevud ja Lehmade paraad. Sportlikud ja aktiivsed lähevad Olümpiakeskusse ´Ventspils´, naudivad ekstreemseid elamusi Rulapargis ja Seiklustepargis, külastavad veeatraktsioone. Lastega pered veedavad aega kahes Lastepargis mängides, Džunglirajal ja Metsaraja takistusi ületades või Renka aia muinasjutukujude vahel seigeldes …

Lõunamuuli lõpus, kus majaka tähelepanelik silm jälgib üle mereväravate vaadates mõnda Ventspilsi sadamat otsivat laeva, jäävad inimene ja meri kahekesi. Mitte väga ammu eraldas Lõunamuuli supelrannast okastraat, praegu on  aga 1487,5 m pikkune muul linnaelanike ja külaliste meelisjalutuskohaks.

Lõunamuul Lõunamuul. Foto: Piret Kukk

Päeval võib merd vaadelda 19 m kõrguses Vaatetornist ja pildistada end koos 4m kõrguse Lehm Madrusega. Siinsamas saadab oma “pensioniaastaid” mööda uudishimulikele vaateobjektiks saanud kalalaev “Azova”.

Kalalaeva lähedal võib imetleda laevaankru kettidest valmistatud hiigelsuurt Ketitooli.

Ketitool. Foto: Piret Kukk

 

Ankrurada                                                                                                                           Mereäärsest pargist (Jurmalas parks) läheb rada, mis viib Balti riikide suurima ankrukollektsioonini. Suurim ankur kaalub 23 tonni ja on 6m kõrge.

Mereäärse pargi (Jurmalas parks) peaankur. Foto: Piret Kukk

Mereäärses pargis on kaunid lillepeenrad, laste mänguloss ning ilusad puhke- ja piknikukohad vesiroosidega tiikide ääres.

Vesiroosidega tiik Mereäärses pargis. Foto: Piret Kukk

 

Mereäärne vabaõhumuuseum

Ainus otseselt kalapüügi ajalugu kajastav ja säilitav muuseum Lätis, mis rajati 1954.a. Neljal hektaril laiuval muuseumil asuvad vabas õhus kalurite elumajad, võrgukuurid, suitsukuurid ja muud rahvuslike ehitiste mälestised. Muusemi külastajad saavad vaadelda paatide ja kalapüügiriistade arengut 18.saj. kuni tänapäevani.

 

Kitsarööpaline raudtee Lõbusõidurongi jaoks. Foto: Piret Kukk

Eksponaatide hulgas tähelepanuväärseim on 1916. aastal ehitatud kitsarööpalise raudtee auruvedur kahe reisivaguniga ehk Lõbusõidurong, mida on võimalik proovida ka töös. Ainukese Baltimaades säilinud 600mm kitsarööpalise raudtee kogupikkus on 3 km. Lõppjaamas Saules´i tänaval pööratakse Lõbusõidurongi vedur pöördketta nimelise erilise seadme abil ümber, et korsten ees tagasi mereäärsesse vabaõhumuuseumi teed alustada.  Veel 20.saj. 60.aastatel sõitis ta regulaarselt mereäärsete kalurikülade vahel.

 

 

 

 

 

 

 

Lastelinnak avati 2000.aastal ning see asub Lielas´e prospektil, supelranna lähedal , kunagises linna Puhkeaia territooriumil. Lastelinnak meenutas oma suuruse, teedevõrgu jaotuse  ja mändidega Pärnu Rannapargi rekonstureeritud pargiala 🙂

Lastelinnak, torutorn.

Linnakusse on ehitatud rohkem, kui 40 erinevat mänguseadet lastele alates väikelastest kuni teismelisteni. Siin võib keerutada 1,5m suurust gloobust, maiasmokad aga võivad maiustada lastekohvikus “Pipi”, naeratada lillekompositsioonile “Pardipere” ja tulla lastega kogu aasta vältel pühapäeviti kell 12.00 mõnele lastele mõeldud üritusele.

 

Suusamägi nimega “Lembergsi kaabu” on ainulaadne 47m kõrgune keskkonnaobjekt, kus ehitusjäätmete mäest on rekonstrueeritud talveks slaalomimägi ja suvel muudeks atraktsioonideks. Eriliste ekstreemsete tunnete austajad võivad lennata katapuldiga ja tunnetada kaaluta olekut. Lend toimub 18-20m kõrgusel ning kestab 2-3 minutit.

 

Suur roll Ventspilsi kaunimaks muutmisel on linna maastikuarhitektil Anita Neilande´l, kelle juhtimisel ja eestvedamisel mõeldakse välja järjest uusi loomingulisi ja kaasaegseid lahendusi linnahaljastuses.

 

 

Ventspilsi linna maastikuarhitekt Anita Neilande esiplaanil.Foto:Piret Kukk.

 

Kõndides mööda linnatänavaid, jäid silma erilise lahendusega pöetud alleepuude võrad. Selgus, et sellise töö jaoks tellitakse igal aastal prantsusmaalt spetsiaalne pügamismasin …

Linnapuude pügamisvariante

Pärnade spaleer. Foto: Piret Kukk.

 

Tagasi kaskede juurde. Polnudki neid linnapildis  piki rivi 🙂 kaua näinud.

Parkides oli näha fantaasiaküllaste vormidega põõsaid, mida vormishoidmiseks pügatakse iga kahe nädala tagant.

 

Linnas oli ristmike ja kõnniteede turvalisemaks muutmisel lisaks tavapärastele  toruäärtele leidnud kasutamist  madalahaljastus või olid need metalltorud “pakitud” lillepottidesse.

 

Ventspilsi Lehmade paraad

Alates esimesest Lehmade paraadist 1996.a. Šveitsis Zürihis, levis see traditsioon paljudesse maailma riikidesse ja 2002.a. toimus ka Ventspilsis rahvusvaheline kunsti ja metseenluse projekt Cow parade, mille käigus muudeti suurepärasteks kunstitöödeks 26 loomulikus suuruses klaaskiust valmistatud lehma. Projektis osalesid Läti tuntuimad ja silmapaistvaimad isikud,kunstikud, muusikud, sportlased, poliitikud ning humoristid. Linnale jäi sellest 7 lehma, ülejäänud müüdi aga ära heategevuslikul oksjonil. On näha, et linnaelanikele meeldib lehmade linna elule kaasaelamine ning paraadilehmadele on lisandunud 2 hiigellehma: Reisiv lehm Ostas´e tänava promenaadil ja Lehm Madrus Lõunamuulil.

Reisiv lehm Ostas´e tänava promenaadil. Foto Piret Kukk

 

Lillede ja purskkaevude pealinn

Arvukate purskkaevude mulin ja kohin on toonud dünaamilisse sadamalinna ellu rahu. Iga purskkaev on tehtud iga konkreetse koha jaoks just sinna sobiva, ilmeka keskkonnadisaini objektina.

Vaiksele mõtisklusele kutsuvad kesklinnas oma purjedega “Päikeselaevukesed”, mis päikesepaistelise ilmaga moodustab imeväikestest veepisaratest vikerkaare.

Purskkaev “Päikeselaevukesed” kesklinna pargis. Foto: Piret Kukk.

 

Sadamat on huvitav vaadelda koos “Laevade jälgijaga”, mille ümarat kivist pead ehivad sassis vesijuuksed.

Purskkaev “Laevade jälgija”. Foto: Janne Pihu.

Dzirnavu väljaku purskkaev on ehitatud viiest ehtsat veskikivist, millest voolab välja 33 veejuga ja mis ei ole mitte ainult omapärane kunstiobjekt vaid meenutab väljaku kunagist otstarvet, mil siin töötas tuuleveski.

Purskkaev. Foto: Janne Pihu

Ventspilsi Kõrgkooli juures asuv vesiestakaad “Tilgad” meenutab suuri veetilku, mis on nagu laiskade üliõpilaste pisarad.

Mereäärses pargis asuva “Veealuse maailma” õitsevad kalad äratavad kõikides rõõmu läheneva kohtumise üle merega.

 

Maakivi kasutusest linnapildis.

Maakividest nõlvakindlustus Seiklustepargi äärses parklas. Foto: Piret Kukk.

Veel vaateid linnapildile

 

Linnapäevade saluut 07.august 2010.a.

Linnapäevade saluut 07.08.2010. Foto: Janne Pihu Ventspils 720. Foto: Piret Kukk